ÄRA MINE VEEKOGU JÄÄLE!
Pärast esimesi külmasid tekkinud õhuke jääkord ei kanna inimest, mistõttu võib jääle minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.
Jää tugevust saab hinnata nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Teoreetiliselt me teame, et kui õhutemperatuur on olnud vähemalt kaks nädalat alla -20 kraadi, siis see jää peaks olema küllalt tugev. Kuid tugev milleks? Kas jääkaanel uisutamiseks, jõe ületamiseks jalgsi või hoopis ATVga?
Praktiline jää hindamine tähendab sisuliselt selle mõõtmist näiteks jääpuuriga. Meeles tuleb pidada, et inimest kannab vähemalt 10 sentimeetri paksune lõhedeta, pragudeta ja lahvandusteta jääkiht. Samas võib jääkatte paksus ühe veekogu piires olla erinev. Statistika järgi toimuvad enamus õnnetusi jäätunud veekogul külma perioodi alguses ja selle lõpus ehk ajal, mil jää on nõrk.
Emad, isad, vanavanemad ja õpetajad! Palun rääkige lastele, miks ei tohi minna veekogu jääle!
Lastel puuduvad teadmised ja kogemused, et ohtusid ennetada. Palun rääkige lastele, miks ei või minna veekogu katvale jääle mängima! Rääkige, mis võib nendega juhtuda!
“Aga ma oskan ju ujuda! Ma ei vaju vee alla ja ronin jää peale tagasi”, on väited, mida olen kuulnud laste suust veeohutuse teemalistel koolitustel. Tegelikkus on aga see, et Eestimaa veekogude temperatuur jääkate all on vaid 4 kraadi. Nii külmas vees jahtub lapse keha minutitega ja ta ei suuda end liigutada.
Tark on see, kes praegusel ajal jääle ei lähe.
Õnnetusi on kergem ära hoida, kui tagajärgi likvideerida!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar